11.-12. detsemberPakri poolsaar
Meelis, Rasmus, Mattias, Priit
Pikka ja põhjalikku matka ei olnud võimalust seekord korraldada, seega otsustasime teha kiire väljasõidu Pakri poolsaare põhjarannikule.
Haarasime reedel kohe peale tööd seljakotid õlule ja suundusime rongile. Mattias jõudis veel kiire ja otsustava tegutsemisega oma kauaaegse matkaketsi uhke uue saapa vastu vahetada. Läks seekord õnneks, arvestades, millisesse mülkasse ma õhtupimeduses meid otse rongilt maha astumist juhatasin.
Õnneks on Pakri piisavalt pisike jupp poolsaart ja ei pidanud rägastikus kaua ekslema. Meie meeleheaks oli keegi just meie linnulennulisele trajektoorile kena ja sünge metsatee otsustanud rajada. Suurvesi oli veel nii tõsine, et mets mõlemal pool teed korralikult üle ujutatud.Ilm oli parajalt keeruline - kraade oli püsivalt 0 ja maapind isegi varahommikul märg, mitte jääs. Selline külm niiskus tungib läbi ka soojematest magamiskottidest. Õhul ja hommikul lõkke ääres istuda oli sellegipoolest asendamatu ning matkaplaane ja muid ettevõtmisi sai arutatud terve järgmise aasta jagu.