31 jaanuar 2011

Hobulaiu räätsamatk

28. - 30. jaanuar
Hobulaid
Mart, Meelis, Rasmus, Henri, Priit


See oli meie kõigi jaoks esimene kord. Räätsamatka plaane olime pidanud juba aastaid, kuid tegudeni ei olnud seni jõudnud. Seekordseks sihiks sai mandri ja Vormsi vahel olev Hobulaid. Vara saabunud talv hellitas lootusi korralike jääolude osas, kuid teatud kõhklused jäid.

Niisiis kimasime reede õhtul Haapsallu, et enne Rohuküla end ja oma varusid tankida. Mõned mehed olid sel korral oma talvist matkavarustust täiendanud. Krõbisev ihupesu äratas tähelepanu nii pitsarestoranis kui ka toidupoes.

Algus Rohuküla sadamast oli entusiastlik. Liikusime vaiksel metsarajal Haapsalu kuma valgusel esimese majani, kus rada lõppes. Aeg oli räätsad välja võtta ning ohhoo-efekti saatel lume peal mereni välja minna. Veel mõned kilomeetrid mööda rannikujääd, kuni esimese metsatukani ja siis põtrade poolt songitud metsa alla laagrisse. Seekordne lõkke tegemine oli mõnevõrra eriline. Kui tundide pikkune katsetamine loodusliku kraamiga ja Riia balsamiga ei andnud tulemusi, oli aeg kütus välja võtta. Aga puhas bensiin aitas vaid ripsmete koolutamisel ning vuntsi piiramisel. Hädast aitasid meid sel korral kõige värvilisemad krõpsu- ja kommipaberid, millest tehtud lõke põles varahommikuni.

Nagu korralikel matkahommikutel ikka, saabus hommik ka sel korral peavaluga. Helendavate puuviljakuubikutega hommikupudru jätkuks hakkasime jäänaaskleid monteerima, et võimalik jääaugusuplus viimaseks ei jääks. Siiski ligi 3 km pikkune merejää lõik sel korral pidas, aga naaskleid oli niisama hea peos hoida.

Hobulaiul osutus meie esimeseks ja viimaseks vaatamisväärsuseks saare kirdenurgas asuv tuletorn, mille juures nii mõnigi end paarkümmend aastat nooremana tundis ja lumesõda mängida tahtis. See laid oli huvitav ka selle poolest, et seal sai käia mööda kadakate latvu, mille alla jäid kohati paari meetri kõrgused tühimikud. Selliste kadakate vahelisele platsile me laagrisse jäimegi ning juba vanast harjumusest kilekottide abil tehtud lõkke ääres südaööni vorstikesi soojendasime ja kadakavoodisse magama heitsime.

Päikesepaistelisele hommikule eelnenud öö oli soe vaid sulesussimeeste jaoks. See eest pakkus laiult sadamasse tehtud 6 km pikkune kiirkõnd soojust. Kohustuslikud külmad õlled sadamas, harjumuspärane Selveri külastus ning läbi see selleks korraks oligi.

Mart


***

Jääolusid sai mitu nädalat jooksvalt jälgitud, uurides pidevalt uuenevat infot usaldusväärsetelt allikatelt. Sihtkoht ja marsruut sai seega valitud parimate võimalike jääolude järgi ning viimane kinnitus piisavast turvalisusest tuli kõnedega isikutele, kes reaasetest jääoludest ülevaadet omasid.
Vaatamata kõigele, tuleb jääle minnes alati omada väga head ülevaadet jääoludest ning kasutada vastavat turvavarustust!