23 aprill 2011

Paldiski rattaretk

22. aprill
Paldiski>Vasalemma
Henri, Mart, Priit

Startisime ühepäevasele rattaretkele hommikuse rongiga Paldiskisse. Poes käidud, linnaelu kogetud, kohalikega jutud puhutud, võtsime suuna Madise-Padise peale.

Madise kirik on paik, mis ammusemast retkest Meelisega ratastega, täislaadungis matkakotid seljas, 85 km kaugusel paiknevale Nõvale viies selgelt meelde jäi. Uhkes üksinduses kõrgelt klindilt kauguses mühisevale merele vaadates ta seal seisab. Erilise energiaga koht, kus ka pool päeva sundimatult veeta võiks.

Padiseni nautisime selle päeva viimast kiiret asfaldilõiku. Ilm oli ilus ja laial tühjal teel oli mõnus kiiremat tempot teha. Kloostris veetsime veidi enam aega, tutvudes kõigi selle kergemini ja raskemini märgatavate ruumide, käikude ja kambritega. Pidupäevale kohaselt oli tol päeval väga vähe inimesi liikvel ning saime seega tükk aega segamatult ringi vaadata.

Niipea, kui suurematelt teedelt maha keerasime, et Vasalemmani põnevaid metsaradu avastada, lõppes koos asfaldiga ka ilus ilm. Saime sahmaka vihma ja seljad poriseks. Peale Kloostrijõe ületust tibas natuke vähem ja õnnestus samblase metsa all lõunasupp teha. Jätkates jõudsime põnevale metsateele, kus nähtavasti tihti keegi ei liigu. Meie õnneks oli rohtu ja võsa veel kevadiselt vähe, sügisel ei suudaks seda lõiku enam mingi vahendiga läbida. Rajale kooldunud pajude alt, üle ja läbi ukerdades sai naha kenasti soojaks ja nagu palve peale oli teele paigutatud kena liivase põhja ja sügavpunase veega ojake, kus end jahutada sai!

Vasalemma jõudes jäi meil parajalt aega, et kohalik pood üles leida ning end peale väsitavat sõitu külma õllega premeerida. Meie õnneks kujunes tol päeval avatud poe leidmine veidi keerukamaks ning asula vahel ringi tiirutades õnnestus kohalikku fantastilist arhitektuuri nautida! Tolle kandi suvilaehitus kuulub kindlasti meie arhitektuuri pärlisalve ja eristub ülejäänud Eestist omajagu.

Pood leitud, sättisime end raudteejaama kõrvale palgivirnale sooja kevadpäikest nautima. Hetke pärast avastasime, et massiivsete männitüvede koore all pesitseb trobikond sõrmejämedusi kooreüraskeid. Iseenesest mõistetavalt, säherduse juhuste kokkulangevuse puhul, ei jäänud meil muud üle, kui need pannile visata ja looduslikku õllesnäkki proovida. Päris huvitav pähkline maitse, tasub proovida ;)