10.-12. november 2008Viitna > Tapa
Gert, Lembit, Meelis, Henri, Priit
Startisime ilma Henrita reede õhtul Viitnalt. Saatuse tahtel jäi enne metsa põikamist maante äärde külmade õludega bensiinijaam. Õigete matkameestena ei teinud sellest loomulikult välja... Õhtud on meil talviti mõnusalt pimedad. Asusime sügavast laanest väikest järve otsima, et sinna laagrisse jääda. Kui Gerdil gepsu kaasas poleks olnud, siis otsima me oleksimegi seda jäänud. Järvele ligi just ei pääsenud, otsisime veidi kõrgema ja kuivema koha ning tegime lõkke üles. Toreda üllatusena meenus, et keset tuba jäi vedelema suur kotitäis toidukraami. Õnneks õlu toidab.
Järgmine hommik seadsime sammud märja ja tuulise ilma kiuste Põhja-Kõrvemaa poole. Lõuna paiku helistas Henri ja teatas, et tuleb ka nüüd matkale. Ja tuligi; meie keetsime suppi. Ilm oli nutune, aga Tõreskalt Tapani piki oosi harja kulgev metsatee seda maalilisem. Udriku järvedel püüdsime mõned ahvenad, millest õhtul lõkkel maitsva uhhaa sai. Ohepalu järve hämaras väga hästi ei näinud ja suure märjaga selle äärde ei kutsunud ka. Keetsime sooja teed ja vaatasime oosi pealt kaugusest. Valgejõeni jõudes oli juba kuivem ja mõnusam. Pikutasime varikatuse all sooja lõkke ääres. Tapa kuma paistis puude kohal kauguses.
Kel pilte on, võib neid mulle sheerida, panen siia postitusse!
VastaKustuta