Nõva kalaretk

14.-15. august
Peraküla>Nõva
Meelis, Rasmus, Nele, Henri, Priit

Laupäeva õhtu oli kätte jõudnud ning lahkusin Perakülast firma suvepäevadelt. Tantsu ja tralli oli täie raha eest saanud.

Meelise ja Rasmusega kohtusin sealsamas kiigeplatsil. Tulnud olid nemad Nõvalt bussi pealt ning tee viis meid vaid veidi maad edasi paikneva Allikajärveni, kus plaanisime kalapüügiõnne proovida. Spinninguga ei olnud seal tiheda taimkatte tõttu midagi teha ja käsiõngegagi sai vaid imepisikeste särgede välja tõmbamisest hasarti. Tagatipuks tahtis hirmsuur kaan mul jala otsast järada.

Kui vahepeal olid meiega liitunud Nele ning Henri, märkasime järve vastaskaldal toimuvat tegevust. Ju olime kõik suured kalad sinna hirmutanud, sest paar kalameest tõmbasid sealt üksteise võidu kahvamõõtu kalu välja. Kiirustasime ruttu sinna, et asjale veidi valgust heita. Kaladeks olid koletisemõõtu kogred, keda mitu päeva sisse söödetud kohast elavjärjekorra alusel välja tiriti. Saime sellest vaatepildist oma püügiisu kenasti rahuldatud ning otsustasime randa minna ja laagri üles seada.

Ilmad olid veel kenasti suvised ning rannamõnusid sai järgmisel hommikul vägagi edukalt ekspluateerida. Teised püüdsid kogu meie ees laiuva lahelõigu eeskujulikult läbi, kuid paraku asjatult ning otsustasid siis veidi lootustandvama püügiviisi kasuks. Meelis oli leidnud rannast kõrgtehnoloogilise kolme lipsuga põhjaõngerakenduse ning mina liivalt paar vürtsivaba kilu. Meelis sättiski õnge valmis ning heitis selle kaugele merre saaki peibutama.

Senikaua olin mina oma viimsed motivatsiooniriismed kokku kogunud ning sättisin õhtul tegemata jäänud telgisauna üles. Kividega on seal rannal äärmiselt kasinad lood, kuid trumbiks olid mul juba suve teises otsas veidi eemal asuvale privaatrannale kuhjatud hunnik, kus Kärliga öösel mitmete aastate esimese telgisauna tegime. Rannas on selle tegevusega ikka ääretult mugav - saab liiva kaevata vägagi mõnusa saunaaseme, merelt kantud plastpudelites vajaliku koguse leilivett keeta ning end parajalt jahedasse vette kasta.

Saun sai just nii suur, et meid kõiki ära mahutada ning kivid punaselt hõõguvad, nagu kombeks. Selleaastased kolm telgisauna, kõne all olev sealhulgas, pole korralikult köetud maasaunale karvavõrdki alla jäänud. Leil oli mõnusalt äkiline ja piitsutas meid kõiki korralikult.

Peale sauna otsustas Henri minna uurima, kas Meelise sööda ümber mingit tegevust näha peaks olema. Senimaani oli spinna ots seisnud liikumatuna. Üsna pea kostis rinnuni vees oleva Henri juurest paar hüüet. Ta nägi sööda ümber liikumist ning rakendust välja vedama hakates oli selge, et olime midagi kätte saanud. Kaldal nägime, et see on parajalt suur lest. Puhastasime lesta kohe ning sättisime panniga lõkkele. Maitses väga õrn ja hää!

Teguderohke pealelõuna seljataga, tegime kiired ampsud ning sättisime sammud tagasi Nõva bussipeatuse poole. Teel poest läbi hüpates kohtusin veelkord Henri ja Nelega, kes siis tsikliga Tallinna poole vurama asusid.